Elektriauto laadija paigaldus

Elektriseade ja elektripaigaldis on seadme ohutuse seaduse mõistes seadmed, nendega tehtav töö on seadmetöö. Seadmetööd majandustegevusena tegev ettevõtja peab esitama majandustegevusteate. Teade loetakse esitatuks alles siis, kui registris on nõuetele vastava kompetentse isiku kinnitus lepingu kohta selle ettevõtjaga; kui ainus kompetentne isik kinnitusest loobub, ei ole teatamiskohustus täidetud. Isiku kompetentsust tõendab kas kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või akrediteeritud sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Seadmetöö nõuete rikkumise eest, millega põhjustati oht või kahju, on juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Eesti standard, mis sätestab nõuded elektrisõiduki laadimiseks mõeldud vooluringile: eraldi ahel, kaitseaparatuur ja rikkevoolukaitse. Standard ei ole õigusakt, kuid just sellele viitavad paigaldajad ise ja selle järgi hinnatakse töö nõuetekohasust. Standardi tekst on tasuline, seetõttu ei tsiteerita siin punkte: kontrollida saab nii, et küsida ettevõttelt tehtud töö mõõteprotokolli ja nõuetekohasuse dokumenti, kus kasutatud standard on kirjas.

Seadus jagab laadimistaristu juhtmetaristuks (kaablikaitsetoru, millesse saab hiljem kaabli panna) ja laadimispunktiks (liides, millega laeb korraga üht sõidukit). Rohkem kui kümmet parkimiskohta teenindava hoone püstitamisel paigaldatakse elamus juhtmetaristu IGALE parkimiskohale, mitteelamus vähemalt igale viiendale kohale ja lisaks vähemalt üks laadimispunkt. Sama nõue kehtib hoone olulisel rekonstrueerimisel, kui tööd hõlmavad parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi. Rohkem kui 20 parkimiskohaga mitteelamul peab vähemalt ühel parkimiskohal olema laadimispunkt. Segafunktsiooniga hoonel lähtutakse ehitisregistrisse kantud peamisest kasutusotstarbest.

Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja äriregistrisse kantud korteriühistu — eraisik ega eramaja omanik mitte. Alates 17. juulist 2026 ei saa toetust taotleja, kelle projekti kinnistu asub Tallinna või Tartu linnas. Ühe taotlusega toetatakse 4–20 laadimispunkti rajamist (kiirlaadija puhul 2–20), kortermaja kinnistul peab olema vähemalt kümme parkimiskohta ja maja ehitusloa taotlus või ehitusteatis peab olema esitatud enne 10. märtsi 2021. Rajatav taristu peab sisaldama dünaamilist koormusjaotussüsteemi ja laadimispunktis tuleb kasutada ainult taastuvenergiat. Toetus on ühikupõhine: 757 eurot ühe laadimispunkti projekteerimise ja ehitamise kohta, kui punkte on 2–10, ja 370 eurot, kui neid on 11–20; 615 eurot ühe laadija ja 1612 eurot mitme vähemalt 11 kW punktiga vähemalt 22 kW laadija soetamiseks; 11 300 eurot kiirlaadija soetamiseks; 370 eurot koormusjaotuse süsteemi eest; 199 eurot ühe ampri kohta võimsuse juurdeostmiseks. Ehitusseadustiku § 65¹ lõigetes 4–7 sätestatud kohustuse täitmist ja pärast 10. märtsi 2021 rajatud parkimiskohti ei toetata.

Taotlusi menetleb ja otsuse teeb Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas. Vooru eelarve on 900 300 eurot ja voor on avatud kuni eelarve ammendumiseni — tähtpäeva ei ole, seega enne tellimist tasub lehelt üle vaadata, kas raha on veel alles. Lehel on ka kehtivad ühikuhinnad ja taotlusvorm.

Kui olemasolev peakaitse laadija jaoks ei piisa, esitab võimsuse muutmise avalduse võrguettevõtjale liitumispunkti omanik ise. See on eraldi tasuline toiming, mida elektriku arve ei sisalda, ja seda ei saa teha paigalduspäeval. Alternatiiv on dünaamiline koormusjuhtimine, mis hoiab laadimise olemasoleva peakaitsme piiresse — seda pakuvad peaaegu kõik selle nišši ettevõtted.

Avalik register, kust saab tasuta ja ilma sisselogimiseta kontrollida ettevõtja majandustegevusteateid ja tegevuslubasid. Otsida saab ettevõtte nime või registrikoodi järgi. Alates 25.06.2025 on osa tegevusalasid viidud üle uude süsteemi Tarvik (tarvik.ttja.ee) — kui tegevusala MTR-ist ei leia, tuleb vaadata sealt. Milline registreering konkreetse teenuse puhul tähtust omab, on kirjas selle teenuse juures.

Kutsekoja peetav avalik register, kust saab nime järgi kontrollida, kas inimesel on kehtiv kutsetunnistus ja mis tasemel. Elektritöödel on see üks kahest viisist kompetentsust tõendada; teine on akrediteeritud sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus, mille numbrit (näiteks kujul EL-353-24) saab küsida ettevõttelt endalt. Kontroll registris on tasuta ja ei nõua sisselogimist.

Tarbijavaidlusi lahendab tarbijavaidluste komisjon TTJA juures.

Keelatud on eksitav kauplemisvõte ja olulise teabe varjamine — sealhulgas see, kui nimekirja järjestust või nähtavust mõjutab tasu.