Ettevõtte asutamine

Seaduse § 8 loeb usaldushalduse ja äriühingute teenuseks muu hulgas äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise teisele isikule (p 1), juhatuse liikmena tegutsemise või sellele kohale asumise korraldamise (p 2) ning asukoha või postiaadressi kasutamise võimaldamise (p 3). Paragrahvi 70 lõike 1 punkt 2 nõuab selleks tegevusluba, mille annab Rahapesu Andmebüroo (§ 71). Erandid on § 70 lõikes 2: Finantsinspektsiooni või EMP finantsjärelevalve luba ning teenuse osutamine kontsernisiseselt. Tegevusluba ei anta, kui isikul puudub laitmatu ärialane maine, sealhulgas kui kohus on kohaldanud tegutsemis-, ettevõtlus- või ärikeeldu (§ 72 lg 2 p 3).

Rahapesu Andmebüroo antud tegevusload on avalikus majandustegevuse registris ja kättesaadavad igaühele tasuta (MSÜS § 51 lg 2). Otsingus tuleb valida tegevusala «Usaldushalduse ja äriühingute teenus» või sisestada ettevõtte registrikood; kaardil on loa number kujul FIU000xxx, kehtivuse algus ja loa väljaandja. Seisuga 06.08.2026 oli registris 224 kehtivat luba. Rahapesu Andmebüroo enda lehel kehtivate lubade nimekirja ei ole — seal avaldatakse ainult kehtetuks tunnistatud load.

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest on riigilõiv 200 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel 265 eurot (§ 62 lg 2). Kiirem tee on seega kallim, mitte odavam. FIE, täisühingu ja usaldusühingu kanne maksab 20 eurot (§ 62 lg 1), mittetulundusühingu oma 30 eurot (§ 66 lg 1). Riigilõiv makstakse otse riigile — see ei ole büroo hind ja büroo seda ei saa. Registriandmete muutmine maksab 25 eurot (§ 63 lg 2).

Äriseadustiku § 136 ütleb tänases redaktsioonis ainult seda, et osakapitali väljendatakse eurodes — kohustuslikku alammäära seaduses ei ole. Varem kehtinud nõue «vähemalt 2500 eurot» tunnistati kehtetuks 01.02.2023, koos sellega kaotati ka § 140¹ (asutamine sissemakseta): seda ei ole enam vaja, sest § 148 lõike 1 järgi on osa väikseim nimiväärtus üks sent. Sissemakse tuleb tasuda enne registrisse kandmise avalduse esitamist (§ 140 lg 2). Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud (§ 138 lg 4), välja arvatud kiirmenetlus, kus kasutatakse ministri kinnitatud tüüppõhikirja (§ 139¹) ja notarit vaja ei ole.

Kontaktisiku peab määrama, kui juriidilise isiku aadress on välisriigis (§ 24 lg 2). Kontaktisikuks võib olla üksnes notar, advokaat, advokaadibüroo pidaja, vandeaudiitor, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja või RahaPTS §-s 8 nimetatud usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja (§ 24 lg 4) — see tähendab, et aadressiteenust ei tohi müüa suvaline ettevõte. Kontaktisikule kättetoimetatud dokument loetakse juriidilisele isikule kättetoimetatuks ja kontaktisiku aadress loetakse ka juriidilise isiku aadressiks (§ 24 lg 5). Kontaktisiku puudumisel võib registripidaja ühingu registrist kustutada (§ 62). Majandusaasta aruande esitamata jätmisel võib registripidaja määrata korduvalt sunniraha ilma hoiatusmääruseta (§ 57 lg 1) ja ühingu registrist kustutada (§ 61).

Asutamislepingu või asutamisotsuse tõestamisel loetakse tehinguväärtuseks kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus (§ 18 lg 1), kusjuures alammäär on 127 eurot (§ 18 lg 5). Sellelt väärtuselt on täistasu 6 eurot (§ 22). Ühepoolselt tehingult võetakse üks täistasu, kahe- või mitmepoolselt kaks (§ 23), kaugtõestamisel lisandub 20 eurot (§ 2 lg 2¹). Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks (§ 2 lg 3) — notaritasu ei ole läbiräägitav ja seda ei saa segi ajada büroo teenustasuga.

Kinnitatud majandusaasta aruande esitab äriregistrile juhatus kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kohustus jääb ühingu juhatusele ka siis, kui raamatupidamine ja asutamine on ostetud sisse — teenuse ostmine seda üle ei kanna. Sunniraha ülemmäär on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 järgi 3200 eurot korraga ja seda võib määrata korduvalt.

Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (§ 2 lg 1 p 1). Ettevõtte asutamist tellitakse just tulevase majandustegevuse tarbeks, mistõttu tellija reeglina tarbija ei ole ja tarbijavaidluste komisjon (§ 40 lg 3) tema vaidlust ei lahenda — vaidlus läheb maakohtusse. Eraldi normi, mis asutamisteenuse tarbijakaitse alt välja jätaks, seaduses ei ole; see on järeldus tarbija määratlusest.

Ettevõtluskeeld määratakse kohtu poolt lisakaristusena üheks kuni viieks aastaks ja keelab olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist (KarS § 49¹). Pankrotimenetluses võib kohus kohaldada ärikeeldu, mis võib kesta kuni kolm aastat pärast menetluse lõppu (PankrS § 91). Osaühingu juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on neid keelde kohaldanud (ÄS § 180 lg 3). Kehtivad keelud on äriregistri avalikus toimikus (ÄRS § 26 lg 1) ja neid saab ise kontrollida. Otsest keeldu olla osanik seadus ei sätesta.